Argos Kracht: hirmul põhineva maailmapäästmise kampaania jälgedel

Mis on saanud nn “Peak Oil”-kontseptsioonist, mille kohaselt naftatootmise tipp oleks pidanud saabuma juba ammu ning naftavarud vähenema? Aeg pole olnud tarkade meeste ennustuste vastu just väga armuline – hinnangulised naftavarud on pigem kasvanud ja lähiajal kuivale jäämist pole karta.

Rooma Klubi visioonist oli kantud ka mõnikümmend aastat tagasi maailma päästmise võluvitsaks peetud biodiisli tootmine, mis sai ka ajakirjanduses üksjagu kajastust. Nüüd aga, kui on selgunud, et see tegevus pole jätkusuutlik ja tasuv ei majanduslikult ega ka muudel põhjustel, siis vaikiti mainitud üleeuroopaline läbikukkumine lihtsalt maha.

Mis on aga biodiisli tänane reaalsus? Parima selgituse võib saada suvaliselt kütuseautomaadilt, mille peal on kõige olulisem info sõnastatud reklaami formaadis: „ei sisalda biodiislit“ või „ei sisalda etanooli“.

Tänaseks oleme ette võtnud uue probleemi, millega donkihhotlikult võitlusse asuda. Et võitlus niipea otsa ei saaks, oleme valinud nähtuse, mida me piisavalt mõjutada ei suuda – nimelt kliima soojenemise. Ja paradoksaalsel kombel ei võitle me siin tuuleveskite vastu, vaid tuuleveskite abil.

Ma pole kunagi kahelnud selles, et naftavarud on piiratud ning nad saavad kunagi otsa. Samuti ei kahtle ma kliima soojenemises. Kuid toetudes mineviku kogemusele paistab mulle, et järjekordne hirmul põhinev maailma päästmise kampaania võib saada sama saatuse osaliseks.

Nii nagu meie teadmine naftavarudest on osutunud väga piiratuks, nii on seda ka meie arusaamine planeedi Maa kui terviku protsessidest. Tänane probleemipüstitus tuleneb eelkõige meie hirmust tuleviku eest ning (minu arvates põhjendamatust) uskumusest, et väheefektiivne tuule- ja päikeseenergia tootmine suudab meie energiavajadust ja varustuskindlust lahendada. Nii nagu biodiisli tootmisel selgus, et biodiisli tootmiseks kulub rohkem energiat, kui me biodiislist endast saame, võib kõiki asjaolusid arvesse võttes selguda, et kombinatsioon tuulikutest, päikesepaneelidest ja akudest on biodiisli-seiklusega mõnevõrra analoogiline ettevõtmine.

Inimkonna energiakasutus on läbi aja samm-sammult liikunud suurema potentsiaaliga energiakandjate/-allikate suunas. Tuule- ja päikeseenergia kasutamine ei paista olevat mitte samm edasi, vaid tundub pigem mingi ajutise kõrvalehüppena.