Rein Ruusalu: NATO finantseerimismudeli muutmine tagab Eesti majanduse edu

USA infantiilne telesaate juht, kes on korra ka presidendi ametit pidanud ning võib sinna ametisse ka naasta, ei sisenda just suurt kindlust NATO kui sõjalise liidu toimimise suhtes. Samas on tema väljaütlemised siiski juhtinud tähelepanu probleemile, et väga suur osa NATO riike ei täida kokkulepitud kriteeriumi, mille kohaselt peaksid kaitsealased kulutused olema mitte vähem kui 2% riigi SKPst.

Eesti ja Eesti kui äritegevuse asukoha jaoks on elulise tähtsusega kindlus, et me suudame eeltoodud kolme peamise probleemiga edukalt hakkama saada. Selleks on tähtis, et ei oleks mingit kahtlust NATO artikkel 5 toimimises ning samavõrd on tähtis Eesti ja meie sõbralike naaberriikide sõjaline võimekus.

Tagamaks Eesti turvalisust, ka kindlustamaks, et Eesti on äritegevuse jaoks turvaline riik, tuleks muuta NATO finantseerimist. 2% SKPst kriteerium näeb ette, et iga NATO riik peaks vastava summa kulutama kaitsekuludeks. Kui me vaatame NATO riikide vastavaid kulutusi, siis kõige väiksema osa SKPst kulutas 2023. aastal NATO riik Luksemburg – umbes 0,72% SKPst. Luksemburgi SKP on ca 81 miljardit USD, 2%st puudujääv summa on seega suurusjärgus 1 miljard USD. Mida annaks see maailma rahule ja NATO tugevusele, kui Euroopa südames asuv suurhertsogiriik teeks iga aasta miljard USD rohkem kaitsekulutusi? Kas paar Patrioti õhutõrjepatareid hertsogilossi katusel oleks kuidagi väga kasulik NATO kui terviku jaoks?

Selles võib tugevasti kahelda. Isegi teoreetiline vajadus Luksemburgi sõjaväe kasutamiseks tekiks juhul, kui Balti riigid, Poola, Tšehhi, Saksamaa jm riigid oleksid juba sõjaliselt vallutatud. On selge, et Euroopa südames asuvate (väike)riikide turvalisust tagavad suuresti just peamise ohuallikaga piirnevad riigid, kes jääksid esmase löögi alla. Võib täiesti kindlalt öelda, et Eesti kaitsekulud tagavad ka Luksemburgi turvalisust. Ega see väga õiglane ei ole, et mõned NATO riigid saavad ka suuresti tänu geograafilisele asukohale kasutada suuri summasid oma kodanike heaoluks samal ajal, kui nende turvalisuse eest sõjalises aspektis maksavad teised riigid.

Saavutamaks õiglasemat kulude kandmise mudelit ja tõstmaks samal ajal piiririikide sõjalist võimekust, tuleks muuta NATO finantseerimise mudelit. 2%st puudujääva osa peaksid vastavad riigid maksma NATO kui terviku kassasse, kes suunaks siis vastavad vahendid piiririikidesse, või maksaksid vähe kulutavad riigid otse piiririikide kaitsekuludeks. Patrioti patarei Tapal oleks Euroopa turvalisuse tagamiseks kordades suurema kasuteguriga kui Luksemburgi palee katusel.

NATO finantseerimise mudeli ümberkujundamine tagaks eelkõige piiririikide heidutusvõime nii suure kasvu, et kaoksid ära need heietused, kas Venemaa Eestisse tungimise oht on suur või väga suur. Samuti kaoks ära alus NATO ühtsuse teemal spekuleerimiseks, sõltumata sellest, millise veidriku võib USA demokraatlik süsteem Valgesse Majja viia.

Eestil on võimekaid poliitikuid, kes suudavad algatada olulisi rahvusvahelisi protsesse. Niisuguse äriplaani teostamine tagaks, et Eesti oleks turvaline koht ka äritegevuseks.