Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!

Kui panna siia kõrvale aga ühisloomes sündiv veebientsüklopeedia, siis Vikipeedia suurimat keeleversiooni, ingliskeelset Vikipeediat, külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. Ja keeleversioone ise on üle 300, kuigi teiste suuremate keeleversioonide vastavad numbrid jäävad pigem 100 miljoni ligi.

Entsüklopeedia ei näi üldiselt nähtusena, mil võiks olla täidetud äärmiselt huvitava teabega. Internetieelsel ajal polnud see sageli ka kõige ajakohasem koht, aga püsiväärtust omav teave ei aegu õnneks nõnda kiirelt kui ajaleheartikkel, mille „parim enne” võib mööduda juba esimese uue uudisega samas valdkonnas.

Tegemist ongi teist tüüpi kanaliga, mis keskendub asjade kirjeldamisele. Et Vikipeedia on aga mittetulunduslik projekt, siis ükssarvikute kõrval näib ühe tavalise ja igapäevase elukana ja nii on kerge ununema, et tavalised asjad mõjutavad meie igapäevaelu sageli määratult enam kui uued ja huvitavad, mille loodetav mõju realiseerub ehk alles kuskil kauges tulevikus.

Turismiedendamise raske töö käib täistuuridel juba palju aastaid ja valdkonnas ringlevad riigitoetused on muidugi kogukad. Näiteks alles möödunud augustis eraldati EASi ja KredExi ühendasutusele 10 miljonit eurot Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks. Sellise suurusjärgu kõrval pole ka eriti üllatav, kui vahel mõned mitmesajatuhandesed projektid ajakirjanduse hambusse jäävad, sest nende kasutegurit mõista ei suudeta. Vikipeedia arengu toetamisega tegeleb Eestis seevastu üks väike MTÜ, mis maksab igal aastal riigile rohkem makse, kui riigilt toetust saab. Rõhutada sobib osa „kui toetust saab”, sest viimane on pigem erand.

Olen ise tegelenud Vikipeedia edendamisega 2006. aastast ja eks omale hingelähedase valdkonna tähtsusest oskab muidugi igaüks rääkida. Artikli pealkirjas esitatud väide on inspireeritud aga taibukast teadusuuringust, mille käigus võeti ette valim Hispaania väikelinnu ning lisati muidu lakoonilistesse vikiartiklitesse paar täiendavat tekstilõiku ja foto ning võrreldi selle mõju turismile, kõrvutatuna väikelinnadega, kus sama ei tehtud.

Lühikeste artiklite laiendamine kasvatas turistide ööbimiste arvu 1/3 võrra. Kes oleks arvanud, et inimesed võtavad vaevaks kohale sõita asulatesse, kus nende teada midagi vaadata on?

Mõne „aga” muidugi leiab. Klassikalisel turismitekstil pole suurt midagi pistmist entsüklopeedilise vormiga peale selle, et mõlema juures moodustatakse tähtedest sõnu. Kirjutades kohalikust „huvitavast ja unikaalsest” nähtusest on lihtne pälvida vikipedistide raevu, kes iga päev selliseid lisandusi kustutavad, et säilitada Vikipeedia kasutatavus teabeallikana.

Kui aga Vikipeedia suudeti üles ehitada pea olematu kuluga, siis kui kallis saakski olla selle kanali kasutamine? Sinna on vaja ainult kvaliteetset sisu. Üks väike kampaania „iga küla Vikipeediasse” võtaks kõige enam mõni tuhat eurot ja natuke pealehakkamist.