Valdek Laur: paneme tehisaru ühiskondlikke kitsaskohti lahendama

Oleme praegu sama murrangulisi võimalusi pakkuva hetke lävel, kui olime üheksakümnendatel. Kahtlemata muutsid digitaalne identiteet ja X-tee meie riigihalduse tõhusamaks ning avasid meie IT-ettevõtetele väga kõrgetasemelisi väravaid. Kuid see kõik oli aktuaalne juba päris ammu. Praegu on avanenud algoritmide ja tehisaru aken, mis võimaldab meie tiigril hüpata senisest märksa kaugemale.

On oluline mõista, et tehisarul on kaks peamist funktsiooni – mustrite leidmine ja töö automatiseerimine. Algoritmid pakuvad võimaluse kasvatada hüppeliselt tootlikkust ning seda ennekõike väikeettevõtluses. Tehisaru on asümmeetriline võrdsustaja. Arvestades, et valdav enamik Eesti ettevõtetest on nimelt väikeettevõtted, siis potentsiaal on meeletu.

Tehnoloogiasektoris tegutsev suurinvestor Cathie Wood ennustas, et tehisaruga seotud sektorite väärtus kasvab kuue aastaga 200 triljoni dollarini. Kuigi sellistesse ennustustesse tasub alati suhtuda mõõduka ettevaatlikkusega, on selge, et produktiivsuse kasv saab olema suur ning see paneb majanduse kasvama.

Tahaksin mõelda, et analoogsed lahendused muutuvad ka meil kättesaadavaks pigem varem kui hiljem.

Lisaks sellele, et keelemudeleid saab kasutada taotluste hindamiseks, saab neid kasutada ka olemasolevas seadusandluses orienteerumiseks ja tegelikult ka uute seaduste väljatöötamiseks. Pole ulmeline mõelda, et tuleviku ministeeriumites pole talitusi, vaid on valdkonnaeksperdid. 200 inimese asemel 50.

Teisalt ei peaks ametnikud ülemäära muret tundma, sest erasektoris on juba praegu pakiline vajadus kõrgelt motiveeritud ning intelligentsete töötajate järele. Demograafilisi trende arvestades see vajadus üha kasvab. Töö otsa ei saa.

Viimasena peatun pikaaegsel riigihalduse kitsaskohal, milleks on hanked. Vähemalt sama keeruline ning vastutusrikas valdkond kui toetused, sealjuures aga mitmekesisem ning laiem.

Kujutagem ette robotit, millel on olemas andmed kõigi riigihangete kohta. Mis teab turu hinnataset, teostajaid, tavapäraseid tingimusi ning võimalikke kitsaskohti. Digihankija oskaks hanke läbiviijale juba paari prompti järel valmistada ette korrektsed ning arusaadavalt sõnastatud hankedokumendid, need avalikustada, vajadusel viia info võimalike tarnijateni, aidata viimaseid korrektse pakkumise koostamisel ning hiljem anda hankijale pakkumustest kiire ülevaade ja paremusjärjestuse. Kogu hankeprotsess muutuks kiiremaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning lõpptulemusest võidaksid nii riik kui erasektor.

See kõik oleks muidugi vaid algus. Ma ei jõua pikemalt kirjeldada, mida mustrituvastus ning tegevuste automatiseerimine võiks pakkuda hariduse (suuremastaabiline rätsepaharidus), tervishoiu (diagnoosid, tervisekassa toetused) või siseturvalisuse valdkonnas. Lõpetan vaid tõdemusega, et mustrid on kõikjal meie ümber ning robotid leiavad olulised mustrid märksa paremini ja kiiremini üles kui inimesed.

Jättes arengu vaid turu meelevalda, võime saada küll juurde paar raha teenivat Bolti, kuid meil jäävad arendamata rakendused ja tehnoloogiad, mis tegelikult ühiskonnale kasu toovad. Kui aga lahendada ühiskondlikke kitsaskohti tehisaru abil koos meie parimate IT-ettevõtjatega, saab sellest kasu nii laiem ühiskond kui ka erasektor, kes saab piisavalt kogemust ja referentsi, et jätkata asümmeetrilist, kuid kahtlemata edukat konkureerimist hiiglastega.