Vastukaja: ravimimüügi mitte siiski nii väga varjatud maailmast

Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.

Võrdse konkurentsiolukorra loomine – ka ravimiäris – on äärmiselt raske, aga sugugi mitte võimatu, rõhutab riigikontrolör Janar Holm.

Riik peab ennast ravimiäris lõpuks ometi kehtestama ning tootjate ja hulgimüüjate diilitamisele käe ette panema, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.