SÕLMKÜSIMUS | Priit Kappak: vastutustundlik ettevõte peab nügima tarbijat keskkonnateadlikumaks

Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika karmistub. Pangad nõuavad ettevõtetelt üha rohkem kliimariskide teadvustamist ja maandamist. Kes kaasa ei tule, seisab silmitsi suuremate finantsriskide, turuväärtuse languse ja võimalike trahvidega, kirjutab SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Kliimamuutuste mõju ettevõtlusele on juba näha ka Eestis. Lähiaastatel peaksid kõik ettevõtted selgitama välja oma äritegevuse mõjukohad ning riskid ja võimalused. See on võti ellujäämiseks, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.

Äkilistest sündmustest saab uus reaalsus. Võidavad need, kes vaatavad ette, kuid on samas paindlikud. Seda ka kestlikkusteemades, millega paljud ettevõtjad ei taha ikka pihta hakata, kirjutab Saku Metalli jätkusuutlikkuse juht Janno Jegers.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.