Faktidele otsa vaadates tekib küsimus, kes ja kuidas hakkab Eesti riiki ülal pidama 20–30 aasta pärast, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.
Massiimmigratsiooniga hirmutamisest on saanud Eesti suuremat suletust soovivate poliitiliste jõudude laisk, ent kahjuks jätkuvalt üsna efektiivne võte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tulevikus peavad välismaalasi Eestisse tööle palkavad ettevõtted olema kantud Eesti äriregistrisse, kuid renditöö vahendajad võivad olla registreeritud ka mõnes muus liikmesriigis. Kui töötaja soovib töötamiseks elamisluba, peab tema tööandja olema vähemalt aasta aega tegutsenud.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.