Kuni status quo ja mugavusstsoon võimaldavad, mõeldakse endiselt rohkem eilsest ja vähem homsest, tahavaatepeeglist innovatsiooni ei näe, kirjutab Shroomwell OÜ asutaja ja tegevjuht Siim Kabrits.
Droonid on näide valdkonnast, kus Eesti võinuks saada suure edumaa.
Foto: Andres Haabu
Viis aastat tagasi soovis Eesti kaitsetööstusettevõtte Milrem riigile droone müüa, kuid ühtegi tellimust ei järgnenud. Ettevõtte huvi koduturu vastu oli mõistetav, sest toodangu edukaks eksportimiseks on oluline, et ka päritoluriik pakutavat tehnoloogiat usaldaks ja kasutaks. Meie riigikaitse silmis ei olnud droonid aga toona prioriteet ning neid ei osatud traditsioonilise sõjapidamise osana käsitleda.
Autonoomsed robotid veealuse taristu kaitseks oleks strateegiline investeering tehnoloogiasse ja majandusse, kirjutab TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur ja MindChipi tegevjuht Heigo Mõlder arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suurriigi protektsionismist kantud eraldusjooned võivad mõnda ego või kellegi äri ajutiselt upitada, ent õõnestavad vabadust, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.