Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: muldmetallid võivad sõja lõppmängu vormida

Kolm nädalat USA presidendina ametis olnud Donald Trump on alustanud uut võimuperioodi pea kõiki valitsemistavasid rikkudes. Kuidas Lääne julgeolekugarant käitub edasi, pole vähemasti ajalooliste paralleelide põhjal võimalik öelda.

Otsused riigi toetusi koomale tõmmata on alati kellelegi valusad, vajalike kärbete juures olgu siiski esil selgitused ja inimlikkus, mitte poliitiline revanšism, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eksistentsiaalse iseloomuga riskid – kliimamuutused, pandeemiad ning tehisintellekt – testivad lähiaastail inimkonna elastsuse piire, samal ajal kui geopoliitiline võitlus majandushiidude vahel teravneb, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu.

Aktiivse sõjategevuse lõppemine Ukrainas annaks Venemaale võimaluse vägesid ümber paigutada, see tooks aga pea kindlasti kaasa ohutunde järsu kasvu Venemaa naaberriikides. Lubadus maksukoormust langetada jääb seetõttu tõenäoliselt järjekordseks valimiste-eelseks blufiks, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.