Anneli Andersen: teeme kõrgema hariduse digitaalselt kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele

Põhjamaades nähakse haridust juba ammu mitte pelgalt individuaalse hüvena, vaid avaliku kapitali ja investeeringuna ühiskonna tulevikku. Norras on kõrgharidus tasuta mitte ainult kohalikele, vaid ka kõigile Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikele. Sama väärtuspõhist lähenemist kannab Norra riigi poolt välisettevõtetele jagatav Norway Grants toetusrahastus, millest on osa saanud ka mitmed Eesti ettevõtted.

Paradoksaalselt on just USAs, kus kõrgharidus on maailma kalleimaid, võtnud MIT (Massachusetts Institute of Technology) oma missiooniks edendada avatud haridust. Nende 2001. aastal käivitatud OpenCourseWare algatus teeb enam kui 2500 kursuse õppematerjalid kõigile vabalt kättesaadavaks. See on inspireerinud ka teisi platvorme, nagu Coursera, edX ja FutureLearn, mis toovad tipptasemel hariduse miljonite inimesteni üle maailma. Lisaks on riigid nagu Hiina ja India loonud riiklikud digihariduse platvormid, mis võimaldavad sadadel miljonitel inimestel tasuta ja paindlikult õppida.

Unistame nüüd korraks ja mõtleme, milline võimendus see Eesti riigile võiks olla, kui igal inimesel, sõltumata vanusest, elukohast, haridustasemest või majanduslikust olukorrast, oleks ligipääs kõikide Eesti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste loengutele.

AI kiire tulek näitas ilmekalt, et enesetäiendamine pole enam eelis, vaid hädavajadus. Elukestvale õppele mõeldes ei tohiks hariduse andmine olla piiratud vaid nendega, kes on sooritanud edukalt sisseastumiseksamid ja ühes sellega lülitatud mõne kõrgkooli nimekirja. Digiajastul peaks kvaliteetne haridus palju laiemalt kättesaadav olema ja Eestil on siin unikaalne võimalus olla teerajajaks.

Mikrokraadid on juba samm õiges suunas, kuid neid saadab bürokraatia: eelregistreerimine, ootamine, õppekoormus. Kui aga juba toimuvad loengud oleksid lihtsalt kättesaadavad – kasvõi järelvaatamiseks, muutuks haridus inimeste jaoks kättesaadavamaks, praktiliseks ja paindlikuks tööriistaks.

Seda, et Eesti inimesed on huvitatud end täiendama, näitavad erinevad tasuta läbi viidud koolitussarjad. Näiteks Turunduslabori ja Timo Porvali poolt korraldatud e-õppe maratonile “12 tundi turundust” registreerus 11 500 inimest. Või Peep Vainu veebis tasuta kättesaadav veebirännakute sari, mille eriüritus täitis Alexela kontserdimaja.

Eesti on tuntud oma e-riigi ja tehnoloogilise innovatsiooni poolest. Miks mitte kasutada seda positsiooni ja saada maailma digihariduse liidriks. Kui igal eestlasel on ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, annab see tohutu konkurentsieelise meie inimestele, majandusele ja ühiskonnale tervikuna.