Margit Pulk: kutsugem ka naised ajateenistusse

Ajal, mil Eesti riigi kulutused kaitsele on tõusmas ajaloolistesse kõrgustesse ning sama suunda ja sammu astuvad ka investeeringud, on paras aeg alustada arutelu kohustusliku ajateenistuse laiendamisest naistele. Kui räägime laiapindsest riigikaitsest, peame rääkima ka naiste osalusest selles.

On noori, kes keskkooli lõpus teavad täpselt, kelleks saada tahavad ja kuhu lähevad edasi õppima, kuid väga palju on neid noori, kes alles otsivad oma teed. Küllalt leiab lugusid, kus ajateenistuse jooksul on leitud omale hoopis uus kutsumus või saadud kindlus, et just see on eriala, millele tahan keskenduda.

Aga nüüd asja tuuma juurde – miks teha ajateenistus naistele kohustuslikuks? Vabatahtlikult saavad ju naised praegu ka ajateenistusse astuda, samuti on võimalus liituda Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Mõlemaid variante on viimastel aastatel kasutanud rekordarv naisi.

Kohustuslik ajateenistus algab sellest, et ajateenistusse kutsutakse. Just nimelt, kutsutakse! Kedagi ei veeta sunniviisiliselt kasarmusse ja kes ikka kuidagi ei taha, ei soovi, ei suuda, ei saa, siis saab ka lõpuks vabastuse. Samuti ei suuda me ilmselt kõiki, kes sünniaasta järgi on ajateenistusküpsed, vastu võtta, sest puudub ressurss nii suuremahuliseks koolitamiseks. See tähendab, et reaalselt jõuavad ajateenistusse ikka need, kes päriselt ka tahavad.

Norras on ajateenistus olnud naistele kohustuslik alates 2013. aastast. Rootsis alates 2018. aastast ning Taani on otsustanud muuta ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele alates 2026. aastast.

30. novembril 2024 võttis Norra suursaadik Ellen Svedsen Norra kogemuse kokku järgnevalt: „Norras soovib ajateenistusse asuda rohkem noori, kui me praegu vastu võtame. See on tingitud nii tegevväelaste kui ajateenijate positiivsest kogemusest. Teenistuse lõppedes on nii naissoost kui ka meessoost sõdurid öelnud, et teenistus on tõstnud nende enesekindlust ja aidanud mõista ühiste lahenduste leidmise olulisust. Nad ütlevad, et erinevad olukorrad, millega peavad kokku puutuma, on küll väljakutse, kuid võimaldab neil arendada lahendustele orienteeritud mõtteviisi.“

Põhjamaad on meile ennegi olnud heaks eeskujuks erinevate poliitikate elluviimisel, miks mitte ka nüüd. Naistel on kaitsetahe olemas, kutsutagu siis ametliku kutsega või mitte. Äkki siis ikkagi kutsuks naised ka ametlikult ajateenistusest osa saama?