Kaire Kuldpere: kestlikkus jäi bürokraatiale alla

Kõige keerulisemasse olukorda võivad ESG aruandluse leevenedes sattuda keskmise suurusega ettevõtted, tõdes Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. Edasilükkamine ja ulatuslikud muutused nende kurssi aga vääranud ei ole.

Euroopa Liidu nõukogu andis täna lõpliku heakskiidu ESG aruandluse edasilükkamisele. See on viimane vajalik samm EList, nüüd peavad liikmesriigid enda seadust muutma enne uut aastat.

Kestlikkuses on fookus sageli andmete kogumisel, vormide täitmisel ja metoodikate koostamisel. Aga mõõtmine ei ole veel juhtimine. Ilus raport ei tee ühestki ettevõttest kestlikku tegijat, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.

Enamik Eesti suurettevõtetest toetab aruandluskohustuse edasilükkamist ja nõuete lihtsustumist, kuid nähakse ka mitut ohukohta.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.