Põhjalik uuring: mida arvavad Eesti suurfirmad ESG aruandluse lihtsustamisest?

Euroopa Parlament hääletas täna ESG aruandluse edasilükkamise poolt. Edasi jätkub töö sisuliste muudatusettepanekutega, sh piirmäärade tõstmise ja standardite muutmisega.

Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.

Euroopa Liit kujundab ESG poliitikat ümber. Vabatahtlikele raporteerijatele tahetakse luua uus standard, mis põhineks tänasele väiksematele mõeldud vabatahtlikule standardile. Vaata, mida täna nõutakse, et muudatusteks valmistuda.

Kestlikkusvalla inimesed saavad lõpuks hakata päriselt väärtust looma. Andmepunktide tõlgendamise asemel on nüüd fookuses parimad praktikad ja ideed, kirjutab ehitusfirma Rand & Tuulberg kestlikkuse juht August Kompus.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.