Viimaste aastate majanduslikku olukorda iseloomustavad järjestikused kriisid ja poliitilised muutused. Kuigi andmetele tuginedes on maksude ja hinnatasemete kajastamine meedias enam-vähem artiklite arvult stabiilne, peitub teemade päevakajalisuse tunnetamises keerulisem psühholoogiline mäng, mida saab lahti seletada käitumusliku majandusteaduse abil.
Juulikuu hinnatõus võrreldes eelmise kuuga jäi oodatust väiksemaks, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul tulenes see peamiselt sellest, et kaupmehed olid hindu tõstnud juba varasematel kuudel.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3–5, pikaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulevadki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.