Anna Helena Ursula Malkovskaja: tööealiste inimeste vaimne tervis on kriisis

Hulgaliselt konkurente üle ostnud meditsiinihiiglase Meliva juht Marja-Liisa Alop võrdleb end tolmukübemega suures rahvusvahelises kontsernis, kuigi tema enda ambitsioon on nõudliku omaniku ootustest veel suurem.

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.

Toetame töötervishoius sisutühja bürokraatia vähendamist, kuid tööandja kohustustest vabastamine ei tohi olla ainus eesmärk, kirjutavad Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu asutajad Merle Harjo, Ulla Ilisson ja Ain Aaviksoo vastukajas Äripäeva juhtkirjale.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.