Riigiprokurör Sigrid Nurm: roheraha ja krüptoriskid. 2025. aasta trendid majanduskuritegevuses
2025. aasta finantskuritegude ülevaade näitab, et kuigi majanduskeskkond on olnud keeruline, ei ole kõik riskid realiseerunud ootuspärasel kujul, kirjutab riigiprokurör Sigrid Nurm.
Jätkuvalt toimib Eesti rahapesu transiitriigina, kus finants- ja majanduskeskkonda kasutatakse kuritegeliku tulu algse päritolu varjamiseks, toob Sigrid Nurm välja.
Foto: Prokuratuur
Sarnaselt eelmiste aastatega moodustasid ka 2025. aastal valdava osa alustatud prioriteetsetest majanduskuritegudest omastamised ja kelmused. Varasematest aastatest rohkem algatati siiski menetlusi investeerimiskelmuste ning tegevusloata või keelatud majandustegevusega seotud kriminaalasjades.
“See annab meile kainestava sissevaate sellesse, kuidas üks inimene hoiab kätt pulsil kõigel, mis on hetkel tähtis,” rääkis Äripäeva ajakirjanik Mari Mets saates “Luubi all”, milline pilt avaneb talle kohtuistungitelt, kus avatakse detailselt ärimehe Parvel Pruunsilla suhtlust ja niiditõmbamisi erakonnas Isamaa.
Majanduskuritegude büroo viib kohtu ette suurima haardega skeemitajaid ja petturid ning silma hoitakse peal rohepöördelgi. Laieneva tööpõllu juures on bürool sama probleem, mis juba aastaid - meeskond võiks palju suurem olla.
Majanduskuritegude oht ühiskondadele tõotab kasvada, mitte kahaneda. Niisuguste kuritööde tegeliku tähenduse selgitamisel tuleb pingutada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest.