Raimo Seero: vaibkoodimine on ideede, mitte toodete jaoks

Tulevik kuulub neile ettevõtetele, kes julgevad kohelda tarkvara nagu pabertaskurätti – väärtuslikuna hetkes, kuid väärtusetuna ajas. Aga me peame tegelema ka äravisatavatest äppidest tekkivate prügimägedega, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

Eesti järgmine haridushüpe peaks olema tehisaru toega personaalne õppeprogramm juba 1. klassist, kirjutab Evelin Mikker arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.