Restoranitest. Lambaraviool, millest unenägusid näha: Lenna ja Lauri Ilmaveere pani kohaliku toorainega täppi

Plaanisin burgerite arvustamist edasi lükata nii kaua, kuni vähegi kannatab. Aga kui öeldakse, et just seal on Saaremaa ja võib-olla isegi terve Eestimaa parim hamburger, siis pidin selles ise veenduma.

Pastoraati soovitatakse Pärnus pea igal sammul ning selle kõrge hinnang loob ootuse millelegi erilisemale. Reaalsus osutus aga märksa maisemaks: kuigi kõik justkui toimis, jäi elamus tervikuna üllatavalt keskpäraseks.

Restoraniettevõtja ja tippkoka Orm Oja uus restoran Sodita Mexicana pakub kõike, mida trendikalt kohalt oodata: maitsev toit, täissaal ka keset nädalat ja sujuv teenindus. Ent taldrikul jääb Mehhiko köögile omane vürtsikas löök üllatavalt tagasihoidlikuks.

Broneerisin oma aruga koha restoranis Greem, aga kui ma kohale jõudsin, oli see hoopistükkis restoran Nook. Sisu pidi aga sama olema, väike nimevahetus olevat kerge brändimuutus.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.