Läti finantsstrateeg: Rail Balticat pole vaja rongide, vaid tööstuse pärast

OMX Baltic−0,04%315,18
OMX Riga0,23%925,27
OMX Tallinn−0,06%2 157,09
OMX Vilnius−0,16%1 501,55
S&P 5000,62%7 757,64
DOW 300,28%54 036,93
Nasdaq 1,3%26 690,62
FTSE 1000,31%10 901,09
Nikkei 225−0,12%65 606,71
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,34

OMX Baltic−0,04%315,18
OMX Riga0,23%925,27
OMX Tallinn−0,06%2 157,09
OMX Vilnius−0,16%1 501,55
S&P 5000,62%7 757,64
DOW 300,28%54 036,93
Nasdaq 1,3%26 690,62
FTSE 1000,31%10 901,09
Nikkei 225−0,12%65 606,71
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,34

Piirkond, mis räägib ainult sellest, kui palju tema taristu maksab, ei jõua kunagi olulisema küsimuseni: kui palju see võiks teenida, kirjutab RB Rail AS-i finantsstrateegia ja majandusüksuse juht Pēteris Celms.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

miks peab Pēteris Celms Rail Balticat eeskätt tööstuse, mitte reisirongide projektiks;
kuidas kujundab praegune taristu seda, milliseid kaupu Balti riigid üldse kasumlikult toota ja eksportida saavad;
millistele uutele turgudele ja tööstusharudele võiks Rail Baltica autori hinnangul ukse avada;
kuidas seob autor Rail Baltica majanduskasu ja julgeolekuargumendi üheks tervikuks.

Pēteris Celms

Loe AI kokkuvõtet

Kõigis kolmes Balti riigis kiiresti arenev kaitsetööstus toodab raskeid kaupu ning vajab raskeveotaristut. Raudtee, mis tugevdab heidutust, tugevdab ühtlasi ka selle taga seisvat tööstust, kirjutab Läti finantsstrateeg Pēteris Celms.

Kõigis kolmes Balti riigis kiiresti arenev kaitsetööstus toodab raskeid kaupu ning vajab raskeveotaristut. Raudtee, mis tugevdab heidutust, tugevdab ühtlasi ka selle taga seisvat tööstust, kirjutab Läti finantsstrateeg Pēteris Celms.

Arutelu Rail Baltica üle on avalikkuses peaaegu alati arutelu kulude üle – eelarved, tähtajad, auditid. Kõik need on õigustatud küsimused. Kuid selline vaatenurk käsitleb raudteed arvena, mis tuleb ära maksta, mitte tööriistana, mida kasutada. Piirkond, mis räägib ainult sellest, kui palju tema taristu maksab, ei jõua kunagi olulisema küsimuseni: kui palju see võiks teenida.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Saated

23.06.26, 14:00

Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma lõigud valmis ja siis kasvaksid teisel pool Iklat veel viis aastat võililled, ütles Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak saates „Eetris on ehitusuudised“.

Uudised

20.05.24, 12:35

Lenno Uusküla: kui meil piisavalt roheelektrit pole, ei tule Eestisse uusi tööstusi

Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.

Sisuturundus

05.08.26, 14:53

Kolm autokeskust, mille eesmärk on energiatõhus sisekliima

Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.

Läti finantsstrateeg: Rail Balticat pole vaja rongide, vaid tööstuse pärast

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised