IRL, kust tuleb sotsialism?

Inglise keeles on hea väljend - culture of entitlement:  riik andku, maksku, toetagu, meie oleme selle õigustatud saajad. Või rikkad andku, toetagu.

Usun  kapitalismi ja ei usu sotsialismi. Kapitalism julgustab ettevõtlikkusele, sotsialism mitte. Kapitalism toob kaasa  innovatiivsuse, sest pakub suurt auhinda võimekale inimesele, sotsialism mitte. Kapitalism paneb majanduse paremini kasvama, sotsialism kohaneb muutustega aeglasemalt, sest see, kes kulutab kellegi teise raha, pole nii hoolas kui see, kes toimetab enda rahaga.

Möönan, et poliitikutele on sotsialism atraktiivne, sest ta annab neile võimu ja kontrolli inimeste üle, seevastu kui kapitalism võtab neilt võimu ära.

Käivitunud palgavaesus debatt on seotud teise sama suure probleemiga – üha pitsitavama tööjõunappusega. Meil on madalad palgad (vähemalt heaoluriikide, Soomega võrreldes, kellega konkureerime tööjõu pärast) ja teisalt siis üha vähem töökäsi.

See on kompleks küsimusi, mida saavad lahendada kõik kolm osapoolt – inimene, tööandja ja valitsus.

Kennedy kuulsat kõnet parafraseerides: töötaja ei peaks endalt küsima mitte seda, mida tööandja saab teha temajaoks, vaid hoopis, mida tema saab teha tööandja jaoks. Inimene saab uusi oskusi ja teadmisi omandada, hästi töötada, end tööandjale väärtuslikumaks teha.

Tööandja saab ja peakski sellise inimese palka tõstma. Peaks tõstma nn targa töötaja palka, nende palka, kellest sõltub ettevõtte käekäik. Kirjutan alla Viljar Araka eilsele tviidile: ”Jõukust kasvatab kõrgepalgaliste "lipulaevade" positiivne haloefekt; rattasõidust tuntud kui tuulemurdja nähtus, mis tõstab grupi tempot."

Ning valitsus saab kehtestada sotsiaalmaksu lae kõrgepalgaliste töökohtade soodustamiseks (see aitab kaasa ka madalapalgaliste töötasu tõstmisele) ja ühtlasi vajadusel suurendada sisserände kvooti võõrtöötajatele, nende palkamist lihtsustada.