Pensionifondide juhid leidsid aktsiate asemele uued soosikud
Eesti pensionifondide kolmanda kvartali tulemus on sama tuhm kui poleerimata lauahõbe, kuid fondijuhtide selgitustest ja edasistest plaanidest leiab investor mõnegi särava mõtte.
Fondijuht Joel Kukemelk ütles, et rohepöörde ettevõtete praegune nõrkus võib olla hea ostukoht.
Foto: Andras Kralla
Nimelt selgub, et pensionifondide juhid on tõmbumas aktsiaturust eemale (mõningate magusate eranditega) ja eelistavad võlakirju ning isegi investeerimist idufirmadesse, mille väärtus on alla tulnud.
Pensioni investeerimiskontole (PIK) laekuvalt dividendilt peetakse tulumaks kinni täie rauaga. See tähendab omanikutulu teistkordset maksustamist kõigile, kes eelistavad raha korraga välja võtta.
Eelmisel aastal tõusis soomlaste keskmine kuupension üle 1800 euro. Keskmine pension oli 1845 eurot kuus, eelmisel aastal oli see 61 euro võrra väiksem, 1784 eurot.
Alles siis, kui 2% + 4% teise samba pensionimaksete süsteemist saab Eestis 6% + 4% + 6% süsteem, jõuavad Eesti pensionid tulevikus 70%ni keskmisest palgast ehk sinna, kus on ka ülejäänud Euroopa, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.