Iraani sammud Hormuzi väinas kergitasid taas nafta hinda

Esmaspäeval reageerisid turud positiivselt kolmele päevale, mil Iraani ja USA vahel ei toimunud vastastikuseid rünnakuid, kuigi rahu on habras. President Donald Trump näib olevat aga tõsises ummikus, sest komistas ohtlikult lähedale oma teise presidendiperioodi suurimale läbikukkumisele.

Pärast 13 päeva kestnud õhurünnakuid ei ole USA alates reede hilisõhtust Iraani rohkem pommitanud. Iraan ja Omaan pidasid läbirääkimisi Hormuzi väina üle, kuid pinged kasvasid Punase mere ääres, vahendab Bloomberg.

Euroopa aktsiaturud kosusid reedel pärast kahe nädala järseimat languspäeva, kuid ettevõtete tugevad tulemused ei hajutanud turu peamist muret, et kallis energia võib tuua tagasi inflatsiooni, sundida keskpanku intresse tõstma ja süvendada majanduslanguse ohtu.

Brenti toornafta hind kerkis taas üle 100 dollari barreli eest. Ka Eesti tanklates on kütus järjest kallinenud ning Tarmo Kärsna hinnangul jättis Eesti olukorra pehmendamiseks sammud astumata.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.