Nordlin ehitas GAGile „rippuvad“ klassid, tähetorni ja põrandasse peidetud lava

Linn andis GAGile uue hoone ehitusel vabad käed

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kommenteerib: „Olin koolijuhina aastaid linnale teinud erinevaid ettepanekuid, kuidas GAG võiks õpperuume juurde saada – seda eelkõige meie kõrval asuva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ühise ruumikasutamise kaudu.“ Kevadel 2016 tegi Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart aga ettepaneku anda GAGi käsutusse Tallinna Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ehk Kotzebue hoone, teha seal kapitaalne remont ja lubada kujundada GAGil endale sobiv keskkond. See oli koolile huvitav ja soodne moment.

Aguri sõnul tuli otsustada kiiresti, sest koolile anti võimalus juba 2017. aasta 1. septembriks hoone valmis saada. „Naljaga pooleks võib öelda, et linnal nii lihtne seda pakkumist teha ei olnud. Selleks, et nii suurejooneline projekt tulemuslikult läbi viia, oli vaja nii linna, kooli, projekteerija kui ka ehitaja ülihead koostööd ja üksteisemõistmist.“

Kool tegi ettepaneku ehitada lisaks olemasolevale hoonele juurde läbi nelja korruse kulgev aatrium, mis muutuks kooli südameks. See ettepanek võeti suure kaalumisega vastu. „Täna võib öelda, et suutsime rajada õpilastele unistuste keskkonna. Loobusime võimla ehitamisest hoone sisse, sest see oleks tulnud alamõõduline ning poleks rahuldanud meie vajadusi. Selle asemel saime loovuse ja IT-ala, mis on tänapäeva nõudeid haridusele arvestades, möödapääsmatud. Võimla rajatakse õppehoone kõrvale täiendavalt,“ kirjeldab koolijuht.

Käteliigutusest õhus said tänu arhitektile rippuvad klassid

Ehitajaga asus kool suhtlema siis, kui eelnevalt oli loodud eskiis. „See oli põnev. Joonistasime markeriga paberile ja tegime kätega õhus liigutusi, kuidas kujutame uut õppehoonet ette ja arhitektid viisid meie ideed paberile,“ näitlikustab Agur. Õppehoone arhitekt oli Magnar Meinart ja sisearhitekt Raili Hurt.

GAGi uus koolihoone on ehitatud 720 õpilase ja 70 õpetaja jaoks. Tavaklasse koos robootika- ja käsitööruumidega on 34 ja pisemaid keeleklasse seitse. Kooli eelmine keldrikorrus projekteeriti esimeseks korruseks ning koos erinevate lisaehitistega suurenes kooli pind 1700 ruutmeetri võrra. Läbivaks teemaks on avatus ja õhulisus ning idee kasutada ära vana maja kõrgeid lagesid.

Ehitusfirma projektijuht Rootsma tunnistab, et kõige keerulisem oli ehk see, et palju mõtteid lisandus projekteerimise käigus ning pidevalt tuli projekti lisatöid tekitavaid uuendusi. „Insenertehniliselt on väga vingeks lahenduseks näiteks aatriumi kohal katusekarkassi küljes „rippuvad“ keeleklassid ning kahetasanduslik juurdeehitusega katuseterrass, kus peab saama ka tunde läbi viia. Samuti ühe trepi asemele rajatud roniala, mille keerukus seisnes ohutusnõuetes,“ kõneleb projektijuht. Vahvalt on lahendatud kooli aatrium: see on multifunktsionaalne ruum, kus toimuvad nii söögivahetunnid kui ka aulaüritused. Selleks sai aatrium varustatud kvaliteetse valgus- ja helitehnikaga ning põrandast väljakerkiva lavaga.