Ärikontaktid Venemaaga on riskantsed, ent vajalikud
Kui ajad on rasked, tuleb meelde tuletada põhitõdesid: mida avatum on majandus, seda suurem julgeolek, ja suure osa sellest moodustavad inimlikud suhted, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Diplomaatiale on alati ruumi,” kõlab üks viimaste nädalate käibefraase, fookuses Ukraina konflikt. Neis sõnades on lootust. Ja lootus peab alati olema see, mis viimasena kustub. On vajalik, et diplomaadid toetavad meie ärikontakte välismaal, aga see pole ühesuunaline tegevus.
Venemaalased, kellega koostööd teeme, on pigem varasemast innukamad, kannatlikumad ja vähem pretensioonikad, kirjutab ettevõtja Heiki Einpaul, tööstusettevõtte Hekotek omanik.
Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et Venemaa-Ukraina konfliktis kiiret lahendust ei ole ja peab valmistuma pikkadeks pingeteks.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson avaldas täna, et kui Venemaa Ukrainat ründab, plaanivad Suurbritannia ja USA peatada Vene ettevõtjate võimaluse kaubelda naelte ja dollaritega. Ukraina ootab, et sanktsioone rakendataks juba praegu.
Venemaa valitsejad on alati näinud endal ainulaadset rolli, missiooni, mille keskmesse paigutub lahutamatu sümbioos mõistetest „mina“ ja „riik“. Siit saab ajaloo seaduspärasusi jälgides otsida vastust küsimustele, mida võime oodata Vladimir Putinilt, kirjutab ajaloolane David Vseviov.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.