Eesti peab saama riigiks, kus töötamine on päriselt paindlik ehk tööampsud kosutavad töötajat ja tööandjat, mitte bürokraatiat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev tuletab valitsuserakondadele meelde koalitsoonilepingus sisaldunud tööampsude ladusamaks muutmise lubadust, et tööaja ja koormuse kohta saaks osapooled paindlikke kokkuleppeid teha. See oli muu hulgas valitsuse töökava punkt, mida ettevõtjad-tööandjad-personalijuhid kevadel tunnustasid ja millele lootusi panid.
Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, võtab tööandja näiteks tööampsude puhul ühe ja sama töötaja kaheksal korral tööle ja lõpetab lepingu. Sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.