Muutused ümbritsevas keskkonnas ei lõpe hetkekski ning Eesti väike avatud majandus peab vabaduste kaitsel senistele tugevustele toetudes olema valmis pidevalt muutuma, et mitte langeda dogmade küüsi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti vajab majanduskasvu ideid nagu õhku ja ka riigi poliitiline opositsioon ei tohi istuda käed rüpes, vaid peab oma mõtted välja käima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majanduslikus vaates on ühe või teise riigi kallidus pseudoküsimus. Oluline on hoopis suutlikkus tuua riiki raha sisse rohkem, kui seda välja läheb, kirjutab Siuru kultuurikeskuse juht Aavo Kokk.
Ootamatult pikaks ja vinduvaks kujunenud majanduslangus on tekitanud valitsuses – aga ka ühiskonnas laiemalt – tardumuse, millest tuleb lahti saada. Toimetus ulatab selles valitsusele abikäe, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vanem põlvkond riigi majandust minevikus edu toonud odava allhankemaa staatusest välja ei tõsta. Samal ajal ei ole piisavas mahus võimaldatud esile tõusta uuel juhtide põlvkonnal, kirjutab ettevõtja, juhtimisnõustaja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.