Sõimajad-ähvardajad ei aita angerjaid ega ka kedagi teist

„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.

Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.