Surnud ringid, mis tuleb ära lõhkuda

Alanud aastal kõigutavad Eestit mitmed välised muutujad. Luua tuleb head ettevõtluskeskkonda ning hoolitseda selle eest, et „seina sisse“ tuleks raha, mille eest kaitsekulutusi suurendada ja muud tarvilikku teha, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.

Eestis paistab väga tugevalt silma NIMBY-sündroom ehk elanikud ei taha, et nende kodu lähedale ehitatakse midagi. See aga ei võimalda innovatsiooni, ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.