Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigile kuuluvate äriühingute juhatuse esimeestest teenisid eelmisel aastal kõige rohkem börsil noteeritud Enefit Greeni ja Tallinna Sadama juhid, aga ka energia- ja võrgufirmade pealikud.
Euroopas liigutakse palkade läbipaistvamaks muutmise poole ja õige ongi. Eesti võiks seda teha pigem julgemalt kui konservatiivsemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.