Valitsuse otsus võtta euroreeglitest maksimum ja lasta järgmise aasta riigieelarve märkimisväärsesse defitsiiti on suures plaanis mõistlik, kuid probleem on ikkagi olemas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval võetakse vastu riigieelarve, mis kõige muu kõrval “ei jäta Reinsalule midagi”, nagu olevat kord kõlanud Kristen Michali valitsuse pressikonverentsil. Kas see päädib lähiaastail vältimatu maksutõusuga?
Riigirahanduse olukord ei luba ettevõtjate kindlustundel paraneda ja majandusel sellest võita. Kaitsekulude suurendamine peabki olema prioriteet, aga see tähendab, et riigi muid kulutusi tuleb kärpida, kirjutab Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Maksupoliitilisi otsuseid ei tohiks teha heitlikult ja ainult ühe kitsa probleemi lahendamiseks, vaid süsteemselt. Järelikult on just nüüd, kui oleme maksurahus kokku leppinud, aeg küps sisukamaks diskussiooniks, kirjutab konsultatsioonifirma TUUM Consulting maksuekspert Kerly Randlane.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.