Kui droon tuleb kahe minutiga, ei saa vastata kahe aastaga
Eesti kaitsekulutuste pott tuleb droonisõdade ajastu pilguga üle vaadata. Kalli ja aeglase tehnoloogilise hüppe kõrval ei maksa alahinnata ka lihtsaid lahendusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember selgitas Äripäevale, et lisaks aeglasele tempole läheneb riik droonitõrjele ka põhimõtteliselt vale nurga alt.
Auvere elektrijaama korstnat tabanud droon oli osa Ukraina suurest rünnakust Leningradi oblastis. Eestis on edasiste intsidentide tõrjumiseks aktiveeritud kaitseväe üksusi.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.