• OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 225−0,09%66 200,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,39
  • OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 225−0,09%66 200,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,39
Läänemaailm peab vähest aega oma majanduste korrastamiseks kasutama, arvab tänases Äripäevas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori vanemnõunik Andres Sutt.
Finantsmaailma tähelepanu püsib jätkuvalt Euroopal. Vaid loetud päevad pärast Euroopa tippkohtumisi, kus lepiti kokku Kreeka uue abiprogrammi põhijooned, teatas Kreeka peaminister kavatsusest panna abiprogramm rahvahääletusele. Referendumiplaan raputas turge, lülitas rahandusministeeriumid ja keskpangad üle maailma taas kriisihaldusrežiimile ning mõjutas oluliselt eelmise nädalalõpu G20 tippkohtumise kulgu. Skeptikute ja euroskeptikute hääl kõlab järjest valjemini, kuulutades euroala ja Euroopa Liidu vältimatut allakäiku. Mis saab edasi?
Üks mu kauaaegne tuttav Londoni finantsanalüütik kirjutas hiljuti väga tabavalt - ükski arenenud riik ei ole pärast 1948.a. jätnud oma võlakohustusi täitmata. Sellel on lihtne selgitus: kaasaja majanduses on riigi poolt võlakohustuste täitmatajätmine otsetee ühiskonna heaolu kokkuvarisemiseni. Riigieelarvest jäävad palgad ja toetused maksmata, pensionid haihtuvad, pangad pankrotistuvad ning inimeste hoiused kaovad - institutsioonid ja koos sellega riik lakkavad normaalsel kujul toimimast. Arvamus, et läbi võla mittetasumise saab riigi võlaprobleem kiiresti lahendatud on pettekujutelm.
Ma ei ole seni näinud ühtegi tõsiseltvõetavat ja paremat alternatiivi kokkulepitud Kreeka abipaketile. Kreeka pääseteena näevad mitmed lahkumist euroalast ning drahmi taaskasutuselevõttu. Iroonia on aga tõsiasjas, et enamus kreeklastest ei taha eurost loobumisest kuuldagi. Mis ei tähenda, et nad seetõttu abiprogrammi toetajad oleksid. Kreeklaste soov euroga jätkata on aga mõistetav valik - ajalugu ei tunne edukat rahareformi, kus tugev vääring on keset majanduskriisi asendatud nõrga vääringuga, Kreeka puhul rahvusvaluutaga, millesse oma rahvas ei usu. Soovitus, et drahmi kasutuselevõtt lahendaks probleemid ilma neidsamu abiprogrammis ette nähtud reforme tegemata ei ole usaldusväärne. Võlakoorem küll väheneks, kuid usalduse taastamine riigi maksevõime osas saab olema vaevaline, kümnete aastate pikkune protsess. Taaskasutus rahanduses ei tööta päris samamoodi kui pakendimajanduses.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele