Ent järelevalve üksi ei taga, et kodanike silmis oleks euro Hispaania pangas niisama kindel kui euro Saksa pangas. Nii vajab pangandusliit ka ühtset hoiuste tagamise süsteemi ehk mingil kujul euroala riikide tagatisfondide liitmist.
Teisalt võib järelevalve ju tuvastada, et üks või teine pank tuleb sulgeda, kuid kui pole selge, kust tuleb raha panga rekapitaliseerimiseks või restruktureerimiseks, on järelevalve üksi hambutu.
Mis tähendab, et olulisemad elemendid pangandusliidust on alles puudu ning raskemad riikide suveräänset otsustamist puudutavad kokkulepped veel sündimata.
Siiski söandavad kommentaatorid juba ettevaatlikult jutuks võtta, et euroala hakkab ehk hullemast üle saama.
Optimismiks annab alust, et kaootiliselt sündinud kriisimeetmetest hakkab terendama tervik. Lühiajalised kriisimeetmed on üha enam kooskõlas kaugema sihiga rahaliit toimima saada ning kindlustada Euroopa jalgealust globaalsel tasandil. Ilmne on, et ELile kümne aasta visiooni koostavad neli presidenti, sh Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, laulavad ühest noodist.
Teine asi on poliitiline reaalsus. Kohalike valimiste eel tõrgub Hispaania peaminister täiendava abiprogrammi kaalumist. Ka Itaalia loodab ilma läbi saada. See ei ole tingimata halb, kuid riskib juhul, kui reformid toppama jäävad, tormi kogu euroalal uuesti üles lõõtsuda.
Samas vana moodi enam jätkata ei saa, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeval peetud aastakõnes. Euroopa riikidel on aeg realistlikult hinnata oma asendit globaliseeruvas maailmas ning sellest johtuvalt pigem tihedamalt kokku hoida.
Autor: Vilja Kiisler, Sirje Rank