Eesti on kultuuri toetamises Euroopas kolmas. Paavo Nõgene selgitab, miks sellest ikkagi ei piisa

Ta ütleb, et kui mõnikümmend aastat tagasi oli statistikat andvaid teatreid 15–20, siis praegu on neid üle 60. Samamoodi on Allikmaa kinnitusel suurenenud muuseumite, kontserdiasutuste ja muude kultuurialade pakkumine.

„Pakkumist on tohutult palju ja see ei tule ainult riiklikust rahastusest, vaid siin on palju tuge ettevõtluselt,“ sõnas Allikmaa. Eratoetajate abiga rikastatakse Eesti kirjandust lähiajal veel kahe raamatusarjaga, milles ilmuvad maailma kirjanduse tüvitekstis ja filosoofiakirjandus.

Nõgene teatel on Tallinki viimase aasta toetuste eelarve miljoni euro juures. Sellest enamik läheb spordi, täpsemalt tennise ja golfi toetuseks. Tallink panustab veel kultuuri ja haridusse. Toetusi jagatakse ka piiri taga, näiteks Soome jäähokile.

Toetuste küsijale annab Nõgene soovituse selgitada, kuidas saab ettevõtja veenduda, et panus läheb õigesse kohta ja õige eesmärgi nimel. Lisaks, miks ta peaks just konkreetset projekti toetama.

Samas pole kultuurisündmuse jaoks raha küsimine võõras ka Nõgenele endale.

„Olen teatrist võrsunud, aga korraldanud ka Tartus Raimond Valgre festivali ja käinud aastaid selle tarbeks toetust lunimas,“ jagas Nõgene.

Ta toob välja, et ettevõtted ei toeta enam kultuuri lootuses saada reklaami või enda logo näidata, vaid peamiselt seetõttu, et anda ühiskonnale tagasi.

„Kultuuri on väärikas toetada,“ ütles Nõgene.