Soomest tagasi koju: Eestis oma äri loonud arstid tõusid valdkonna tippu

Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest, rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20 000–30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150 000–160 000 eurot.

Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp.

Turgu kaotanud koolitajad langetavad vaatamata inflatsioonile hindu. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP".

Taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.