Jaemüük jätkuvalt langeb: “Kõige taga on vinduv keskklass”

Jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%, teatas statistikaamet.

Toidutöösturid ja kaupmehed hindavad tarbijate kindlustunnet ülimadalaks, näevad omades valdkondades selgeid probleemkohti ning tunnevad muret, millise põntsu annavad järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused.

Poodides üle Euroopa Liidu ostetakse valdavalt rohkem kaupa kui aasta tagasi, erandeid siiski on ja neist kõige rohkem torkab silma Eesti.

Valitsuses kokku lepitud maksutõusud toovad lähiaastail riigikassasse küll mitu miljardit eurot lisatulu, kuid see koormus vähendab valdavalt tavaliste inimeste tarbimist ning kiirendab taas hinnatõusu.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.