Kullafondis Jaan Tootsen: ka kõige toredamaid asju tehes võib kõigest saada kõrini
Filmitegija Jaan Tootsen rääkis aastaid tagasi Äripäeva raadios hetkest, mil ta oli nii üdini väsinud, et pidi paanikahoo pärast iseendale kiirabi kutsuma. Kusjuures oli ta teinud ainult kõige meeldivamaid asju.
Ettevõtja Indrek Kasela on öelnud, et Ööülikool on vist Eesti populaarseim haridusasutus ja kuulub Eesti ärksamat kultuurilugu defineerivate nähtuste hulka. Ometi ei sündinud teemavalikut inglitest tuumafüüsikani pakkuv loengusari kaks kümnendit tagasi vaevadeta.
Eesti teatripubliku üheks meelisteemaks on viimastel aastatel olnud pangandus. Pangandusteemalisi tükke on lavastanud Hendrik Toompere juunior, kelle sõnul on „Lehman brothersi“ järjekord mitu aastat ning „Rahamaale“ otsitakse uusi aegu.
Saatesari “Läbilöök” pakkus tänavu kuulajatele tuntud inimeste lugusid läbipõlemisest ja suurte tippude vallutamisest, nooruse rabedusest ja olümpiaootustest.
Jalatseid tootva Samelini pikaaegne juht Leida Kikka on oma karjääri jooksul pidanud tegema ka hulljulgeid otsuseid. Ette on tulnud nii relvastatud mafioosnike uksest välja viskamist kui ka tapetud töötaja laenu kinnimaksmist kurikaeltele.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.