Võlaregistri karm reaalsus: leebe lilleke võlgu kätte ei saa

Infopanga võlahaldur Eda Jõesaar tõi välja, et tihti pole võlg ühe ettevõtte isoleeritud mure, vaid see võib kahjustada tervet tarneahelat.

Võlgade vältimiseks on Telinekatajas juurutatud range kontrolliprotseduur. Enne koostööd kontrollitakse põhjalikult mitte ainult ettevõtet, vaid ka selle juhti ja ärivõrgustikku, et tuvastada sarivõlglasi, kes liiguvad ühest võlgades firmast teise. „Me kontrollime isegi pikaajalisi kliente, kui pole nendega paar kuud koostööd teinud, sest olukord turul muutub kiiresti,“ selgitab Lausmäe.

Kui kliendil on esitamata majandusaasta aruanne või aktiivne maksuvõlg, rakendab Telinekataja 100protsendilist ettemaksu. See range kriteerium on ehituses hädavajalik, et vältida olukorda, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata.

Reijo Lausmäe tunnistas ka, et nad on aastatega oma vigadest õppinud: „Ei saa olla leebe lilleke ja juttu liiga palju uskuda.“

Probleemide tekkimisel reageeritakse juba seitsmepäevase viivituse korral: esmalt suhtleb kliendiga müügijuht, tulemuse puudumisel sekkub juhtkond. Lausmäe rõhutab, et telefonikõne on e-kirjast mõjuvam, sest võlgnik ei saa ebamääraste vabandustega aega võita.

Infopanga võlahalduri Eda Jõesaare arvates on üheks suurimaks riskifaktoriks juhtide suhtumine, et olen 30 aastat turul olnud ja tean kõike. Pikaajaline kogemus tekitab petliku turvatunde, kus vanu partnereid usaldatakse pimesi ja loobutakse elementaarsest taustakontrollist. Ent tänane majanduskeskkond on geopoliitiliselt ettearvamatu, mistõttu vanad kogemused ei taga enam maksekindlust.

„Tihti jäävad võlad venima, sest piirdutakse ümmarguse jutuga: lubatakse maksta esmaspäeval, kuid ei täpsustata, millisel esmaspäeval,“ nentis Jõesaar. Selline venitamine viib olukorrani, kus sissenõudmisega alustatakse alles siis, kui võlgniku rahakott on nii tühi, et isegi kohus ja inkasso ei suuda sealt enam midagi kätte saada.

Eda Jõesaar püüab võlglastega tegeledes välja selgitada võlgnevuse sügavamad põhjused. „Eesmärk on n-ö teha klient korda, et võlausaldajal oleks võimalik temaga hiljem koostööd jätkata,“ selgitas ta. Sageli selgub vestluse käigus, et võlg on tekkinud lumepalliefekti tõttu, kus kliendile on omakorda võlgu jäädud. Selline inimlik lähenemine ja põhjuste väljaselgitamine aitab vältida asjatut solvumist, mis võiks suhted lõplikult rikkuda.

„Avaldame võlanõuded alates 30päevasest viivitusest, et vältida olukordi, kus klient satub registrisse, sest arve või meeldetuletus läks lihtsalt postkastis kaduma,” ütles ta. Pigem harva, kuid ka nii võib juhtuda.

Reio Lausmäe selgitas, et nad eristavad kliente nende ajaloo ja olulisuse põhjal. Klientidega, kellega on pikaajaline, usalduslik ja kasumlik suhe, jätkatakse koostööd ka siis, kui maksed laekuvad viitega. Neid ei saadeta kergekäeliselt võlaregistrisse.

Eda Jõesaar tõi välja huvitava statistika Infopanga võlaregistrist: „On näiteid, kus klient on sattunud võlaregistrisse 18 korda, kuid koostöö jätkub endiselt, sest võlad saavad lõpuks tasutud.“

Saatejuht on Sigrid Kõiv.