Samelini saapavabriku asutaja ja tegevdirektor Leida Kikka ütles mullu sügisel konverentsil “Äriplaan 2026”, et Ukraina tarbeks tootmisel eelistatakse esmajärjekorras tapvaid relvasüsteeme, mitte saapaid.

- "Me käime väga palju kaitsetööstusmessidel ja eelmine aasta osalesime ka erinevates hangetes," rääkis Samelini asutaja Leida Kikka.
- Foto: Raul Mee
"Me käime väga palju kaitsetööstusmessidel ja eelmine aasta osalesime ka erinevates hangetes," lausus ettevõtja. "Kui küsitakse, et kuidas me saaksime Ukrainat aidata, siis on tabel tapvaid vahendeid ja mittetapvaid. Saabas ei tapa, see lükatakse kõrvale," lisas ta
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tuntud majandusinimeste mälestused elu esimesest banaanist ilmestavad, kui palju magusam on elu vabas Eestis.
“Ma veel ei tea, milline tunne on ärgata pärast töö lõppemist Eesti Pangas, aga eks ikka natukene teistmoodi tunne on. Sellel ametil on palju erinevaid tahke, mis sul peas keerlevad, ja arvan, et see vajab kohanemist,” ütles reedel viimast päeva Eesti Panga presidendi ametis olnud Madis Müller.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.