- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,54%54 177,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,39
- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,54%54 177,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,39
Klahv 1. Kas Eestis leidub üldse toidupoode, kus puu- ja juurviljaleti kaalul pole number 1 all banaan? Kui teiste viljade puhul tuleb nende klahvinumbrit üldjuhul vaadata, siis banaane kaaludes vajutatakse automaatselt ülemisse vasakusse nurka.
Ja vajutatakse palju. Eestimaalased söövad 2022. aasta andmeil aastas umbes 19 000 tonni ehk 19 miljonit kilogrammi banaane. See teeb 14 kilo inimese kohta. Seda on rohkem kui Euroopas keskmiselt (vt lisalugu).
Ometigi – kui Äripäev helistas keskealistele ja vanematele Eesti majandusinimestele ning küsis, kas nad mäletavad oma elu esimest banaani, siis ei vajanud enamik neist enne jaatavalt vastamist mõttepausigi ja nende häälde puges elevus.
“See maitses nagu Soome televisioon, eksootika, päike, vabadus, unistused, suvi. Praegu ei suudaks mitte ükski söödav asi võrreldavat emotsiooni esile kutsuda,“ jutustas alati sõnaosav majandusanalüütik Peeter Koppel.
“Me jagasime selle viie inimese peale ära ja see oli võrratu,“ meenutas heldimusega omanimelise toidupoodide keti omanik Oleg Gross.
Seda seletab mõistagi asjaolu, et Eesti riik on nende inimeste eluajal iseseisvuse taastanud. Nõukogude okupatsiooni ajal olid banaanid – nagu ka väga paljud muud tänapäeval normaalsed hüved, rääkimata õigustest ja vabadustest – pehmelt öeldes defitsiitsed.
“Nõukogude ajal omandas banaan sümboli tähenduse – see oli ihaldusväärne ning sümboliseeris vaba Lääne elu küllust,“ ütleb etnoloog Anu Kannike intervjuus Äripäevale (vt lisalugu).
Praegu, nagu näha, me elamegi selles külluses. Mittevabal ajal sündinud eestlaste eredad mälestused elu esimesest banaanist ilmestavad seega, kui palju magusam on elu vabas Eestis.
“Too siis Soomest banaane kah!“
Üle 30 aasta Tartu jalatsivabrikut Samelin juhtinud Leida Kikka ei vaja hingetõmmetki, kui jutuks tuleb tema elu esimene banaan.
Kikka räägib, et kuivõrd tal polnud okupatsiooniaja kaubanduses tutvusi, sai ta banaani esimest korda alles noore abielunaisena, kui tema mees käis 1981. aastal Moskvas komandeeringus ja tõi noid vilju kobara jagu.
Seotud lood
Aasta esimesel äripäeval ehk reedel, 2. jaanuaril avaneb Äripäeva raadios läbi kogu saatepäeva võimalus taas kuulata menukaid intervjuusid sarjast “Tippkohtumine”.
Saksofonist ja helilooja Maria Faust ütleb, et nii kaua kui ta end mäletab, on ta alati teadnud, et on muusik.
Varahaldur Peeter Koppel peab opioidide ja suhkru kõrval inimkonna üheks suurimaks sõltuvuseks sõltumist kuupalgast. See on see, mille kütkeis on Koppel veel isegi.
Aasta investori, meelelahutaja Katri Telleriga räägime saates „Läbilöök“ julgusest teha muutusi ja ka Telleri enda elu suurimatest kannapööretest.
SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Podcastid
Enimloetud
1
3
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele