Esimene riik viimase 50 aasta jooksul tagas oma valuuta kullaga

5. aprillil teatas Zimbabwe keskpank, et riigis võetakse kasutusele uus valuuta – ZiG (ingl k. Zimbabwe Gold). Kullaga pole riik varem ühtegi oma valuutat veel taganud.

Rahamaailmas on tegemist väga põneva arenguga. Kui Zimbabwe suudab kullastandardit adekvaatselt juhtida ja säilitada, siis on võimalik, et mõne aasta jooksul saab nende valuutast Aafrika üks tugevamaid rahasid (kui mitte tugevaim).

Zimbabwe Keskpanga juht John Mushayavanhu ütles ajakirjanikele, et uus kullaga tagatud valuuta hakkab majanduses ringlema paralleelselt teiste valuutadega. Keskpanga sõnul on uus valuuta „struktureeritud“ ja see tähendab, et ZiG on tagatud välisvaluuta reservide ja väärismetallidega (eelkõige kullaga). Praegu kehtib Zimbabwes legaalse maksevahendina ka näiteks USA dollar.

Pangad vahetasid vana valuuta uue vastu nädalavahetusel, nende klientidele on antud raha vahetamiseks aega 21 päeva, teatas Zimbabwe Keskpank.

Üleminek läheb praegu üle kivide ja kändude. Enamus riigi pankadest ja ettevõtetest ei suuda veel ZiGi makseid protsessida. Vaid kolmandik finantsinsitutsioonidest suudab ZiGi makseid protsessida, teatas keskpank.

Keskpangal on nüüd väga oluline ülesanne – säilitada oma raha kurssi kulla suhtes. Aga sellest, et keskpangal on lihtsalt kullavarud, ei piisa. Kullastandardi toimimise baasmehhanismid on väga lihtsad. Kui pangatähti vahetatakse kulla vastu, siis tuleb need pangatähed ringlusest eemaldada. See tähendab, et valuuta hulk väheneb. See toetab ka raha väärtust. Sama protsess toimub ka vastupidiselt.

Võib öelda, et lähiminevikus on maailma riikide seas suurima kogemuse inflatsiooniga saanud just Zimbabwe. On väga loomulik, et neil tekkis küsimus, kuidas sellest olukorrast lõpuks välja tulla. Neil on samade vigade tegemisest arvatavasti kõrini, sest need on alati viinud neid samasse kohta – inflatsiooni ja majandusliku katastroofini.

2008. aastast pärineb ka selle sajandi maailma suurima nominaalväärtusega pangatäht:

Väga huvitav saab olema jälgida, mis Zimbabwe uuest valuutast saab. Kui keskpank on kullastandardi hoidmises edukas, võib ZiGist kujuneda Aafrika üks populaarsemaid valuutasid. Sellel on potentsiaali saada valuutaks, mida teised regiooni riigid soovivad hoida reservidena, sest see säilitab oma väärtust.

See on mõnevõrra samm ka terve Aafrika kullaga tagatud ühisvaluuta poole, mille pakkus 2009. aastal esimesena välja toonane Liibüa juht Muammar Qaddafi.

Riik iseseisvus 1980. aastal ning paistis toona regioonis silma väga suure potentsiaaliga. Selle viljakas muld võimaldas lisaks oma inimestele varustada toiduga ka ümberkaudseid riike. Rahvusvahelisel toiduturul oli Zimbabwel oluline roll.

Vastutustundetu kulutamine ja sõjapidamine tekitasid aga 80ndate lõpus ja 90ndatel tohutu eelarve puudujäägi, mida hakati katma võlgade ja rahatrükiga. Seejärel tuli Zimbabwes aastatel 2007-2009 käimasoleva sajandi maailma rängeim hüperinflatsioon. Pärast seda on püütud uute valuutade kasutuselevõtu ja rahatrükiga probleeme lahendada. Kõik see on kaasa toonud pideva ja kõrge inflatsiooni, mis on riigi majanduse sisuliselt hävitanud.

Paljud on näinud Zimbabwe 100 triljoni dollarist rahatähte – see on 21. sajandi suurim trükitud rahatäht. See pärineb just 2008. aastast, mil riik oli hüperinflatsiooni keerises. Pärast hüperinflatsiooni on riik proovinud kuut uut valuutat. Pikemalt saab Zimbabwe teekonnast hüperinflatsiooni lugeda siit.