• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,33
  • DOW 30−0,07%53 529,36
  • Nasdaq −0,51%26 404,89
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,33
  • DOW 30−0,07%53 529,36
  • Nasdaq −0,51%26 404,89
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Millele tuleks sekelduste vältimiseks kindlustuslepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata? Nõu jagati “Soraineni sageduse” raadiosaates.
Ühe kaatri uppumise juhtum aitab hästi selgitada, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest.
  • Ühe kaatri uppumise juhtum aitab hästi selgitada, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest.
  • Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix
Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert.
Vandeadvokaat Marcus Niin tõi näiteks ühe kaatri uppumise juhtumi, mis ilmestab, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest.
„Meie kliendiks oli laevade parandustööde tegija, kellel oli ka tegevusvastutuskindlustus. Tema mõte ja eesmärk, kui ta kindlustuslepingu sõlmis, oli see, et kui ta teeb parandustöid ja tema töö tõttu tekib kahju, siis on see kahju hüvitatav. Ta tegigi ühe kaatri parandustöid, vahetas juppe, kui aga kaater läks vee peale, siis see uppus ja tagajärjeks oli pool miljonit eurot kahju.“
Kui kindlustusandja teeb negatiivse otsuse, tasub esmalt teha kindlustusandjale ettepanek otsuse muutmiseks, esitades kindlustusandjale enda põhjendused ja selgitused.
Kui aga kindlustusandja leiab, et otsuse muutmiseks põhjust pole, võib kindlustusvõtja pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja poole. Sellisele õigusele üldjuhul kindlustusandjad ka viitavad. See teenus on tasuta ja lisaks on selle eeliseks kohtumenetlusega võrreldes tunduvalt väiksem ajakulu. „Väga suur osa vaidlustest tegelikult kohtutesse ei jõuagi ja need lahenevad juba lepitusorganis,“ sõnab Niin.
Lepitusorganisse pöördumine on vabatahtlik – nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja jaoks. Olaki sõnul on aga kindlustusandjate vaikiv kokkuleppe, et nemad on lepitusorganisse alati nõus pöörduma.
Lepitusorganis teeb kindlustuslepitaja ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks. See ettepanek ei ole õiguslikult siduv ning kui kindlustusvõtja sellega nõus ei ole, saab ta kohtusse pöörduda. Olaki sõnul näitab praktika, et kohtusse minnakse siiski väga harva, mis tõendab seda, et kliendid saavad lepitajalt kinnituse, et kindlustusandja otsus oli õige või saavad parema selguse, kas asi väärib kohtutee jalge alla võtmist või mitte.
Kuula saadet:

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele