Kestlikkusriske juhtiv ettevõte kindlustab end tulevikuks

Füüsilised kliimariskid on pälvinud ESG-riskidest kõige enam tähelepanu. Need võivad esile kerkida ägedate tegurite (näiteks metsapõlengute, tormide) või krooniliste tegurite (merevee tõusu) tõttu. Selliste sündmuste tagajärjel võib tootmishoone jääda päevadeks elektrita või põllumees saagita, mis tähendab omal nahal tuntavat majanduskahju.

Maailma Majandusfoorumi andmetel sõltub enam kui pool maailma majandustoodangust, 44 triljonit USA dollarit, mõõdukalt või suurel määral loodusest. Kõige rohkem sõltuvad sellest ehitus-, põllumajandus- ning toidu- ja joogisektor. Eestiski teatas tuntud talu juht, et lõpetab ilmselt suvise köögivilja kasvatamise, sest tugevate augustivihmade tõttu kaotas ta suuresti kapsasaagi ja riskid on muutunud liiga suureks.

Septembris Kesk-Euroopas aset leidnud torm ja üleujutused näitavad, et füüsilised kliimariskid on juba reaalsus. Tormist tingitud kahju katteks eraldas Euroopa Komisjon 10 miljardit eurot, kuid vajalikud on lisainvesteeringud, et järgmisteks tormideks paremini valmis olla. Nagu ütles Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu aseesimees Diá na Ürge-Vorsatz: „Meie infrastruktuur on ehitatud kliima jaoks, mida enam ei eksisteeri.“

Ehkki tõsisemad tormid on jäänud Eestist kaugemale, on siingi tüüpiline majanduskahju seotud tormituultega ning valmistab peavalu ka kindlustusfirmadele. Kõige haavatavamad on hooned, eriti katused. Samas on tarkade investeeringutega võimalik suurendada varade vastupidavust ning vähendada kahjustusi hinnanguliselt kuni poole peale. Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda Maa-ameti kaardirakendusega, et teada saada, kas nende kodu või ärihoone asub suurema üleujutusriskiga piirkonnas. Seda teadmist kasutades saab näiteks üleujutusalas asuv tehas end kaitsta, soetades keldrite kaitseks veepumbad ning koostades töötajatele tegevusplaanid.

Lisaks füüsilistele riskidele räägitakse ESG kontekstis palju üleminekuriskidest. Nagu nimetuski ütleb, on üleminekuriskid seotud jätkusuutlikumale majandusele üleminekuga. Tegureid, mis üleminekuriskide korral ettevõtet mõjutada võivad, on palju. Riske võib põhjustada seadusandluse või riigi poliitika muutus, näiteks raiemahtude vähendamine puidusektoris. Rohepesusüüdistused võivad kahjustada ettevõtte mainet ja investorite usaldust. Tehnoloogia areneb pidevalt, võimaldades tootmist tõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt korraldada, mistõttu võivad fossiilkütustel põhinevad ettevõtted rahvusvaheliselt turuosa kaotada. Üleminek säästlikumale majandusele muudab kaupade ja teenuste pakkumist, nõudlust ja nende suhtelisi hindu. Edu saavutavad ettevõtted, kes suudavad keerulistes ja dünaamilistes tingimustes kohaneda.

Majandussektorid, mis on üleminekuriskide suhtes kõige haavatavamad, on need, millel on suhteliselt suur süsinikuheide või mis tegutsevad nende sektorite tarneahelates. Ühe näitena võib tuua transpordisektori, kus toimub palju innovatsiooni, muuhulgas elektrisõidukite arendamine ja sellise väikese süsinikusisaldusega transpordivormide nagu vesinik-kütuseelemendid uurimine. Seetõttu oleks kasulik, et sisepõlemismootoriga sõidukeid tootvad või tarnivad ettevõtted kaaluksid, milline mõju muutustel neile on ja kuidas muutuvas majanduskeskkonnas edu saavutada. Peamine eesmärk on vältida olukorda, kus ettevõtte investeeringud või varad ei ole muutunud majanduskeskkonnas enam tulu teenimiseks võimelised.

Selle jutu eesmärk ei ole heidutada. Vastupidi, riskidest teadlikuna saab tegutseda nii, et riskid ei realiseeruks. Taristusse saab investeerida ja strateegiaid saab kohandada. Kestlikkusriskide hindamise meetodid sarnanevad suures osas klassikalise riskijuhtimise omadega. Näiteks pangad teevad erinevaid stressiteste ja stsenaariumide analüüse. Jätkusuutlikkusriskide hindamiseks tasub suhelda sidusrühmadega ning võrrelda end sektori parimate praktikatega. Kliimariskide hindamise juures on abiks International Financial Reporting Standards (IFRS) alla kuuluva kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma (TCFD) metoodika ning keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemid (näiteks EMAS, ISO 14001, ISO 50001), mis aitavad juhtida kliimamõjuga seotud protsesse ja riske.

Kokkuvõtteks on targem kliimariske maandada, mitte tegeleda nende tagajärgedega. Samuti tasub meeles hoida, et üleminekuga avaneb ka uusi võimalusi. Mõnes sektoris on juba praegu näha vähese heitmega toodete ja teenuste nõudluse kasvu ning tarbijate eelistuste muutumisest tulenevaid konkurentsieeliseid. Kes teab, võib-olla tasub Eestis investeerida veinivalmistamisse, mis Lõuna-Euroopas ja Californias muutub üha keerulisemaks. Või meelitada siia hispaanlasi, et nad leiaksid suvekuumuse eest pelgupaiga meie spaades.

Loe lisaks: Kuidas juhtida ettevõtte kliimariske? (swedbank.ee)