Perefirma pärijatena nähakse lähedasi, ent samme selleks ei astuta

Globaalse uuringu järgi vahetab järgneva paarikümne aasta jooksul maailmas omanikku ligi 6 triljoni USD väärtuses vara.

Üle 1000 miljardäri jätab oma lastele päranduseks erakordses mahus vahendeid. Esimeses etapis pärandatakse valdavalt ühelt abikaasalt teisele, 5-6 aasta jooksul tuleb mängu uus põlvkond. Seejuures on ligi 90% maailma ettevõtetest perefirmad, osa neist börsiettevõtted.

Kui pärandisuhted jäetakse reguleerimata, võib sellest tulla suuri probleeme, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson.

Kui Eesti pankadesse on lihtne päringuid teha, siis välismaa pankades seisab palju vara, mida keegi pole osanud küsima tullagi. Jürgenson soovitab sõlmida varanduslikud korraldused varakult. „Sellega näitad hoolivust oma järeltuleva põlve suhtes, et nemad ei peaks klattima sinu tegemata asju.“

On päris palju juhtumeid, kus ükski pereliige ei soovi asutaja valu ja vaeva üle võtta. Siis tasub asutajal teha teadlik otsus, milleks võib olla ka ettevõtte müük, ütleb Jürgenson. Asutajal tasub järeltuleva põlvega mõtted ja soovid ühiselt läbi arutada. Kui järeltulijad on firma ülevõtmiseks valmis, tasub sõlmida perekonna harta. Sinna saab kirja panna, kes, mis hetkel ja mis eeltingimuste täitmisel on õigustatud saama ettevõtte osanikuks.

„Perekonna harta algab väärtustest pihta. See on strateegia, missiooni ja väärtuste põhine dokument, milles võidakse määrata ka peresuhete hoidja, kelle roll on kõiki pereliikmeid informeerida ja tagada, et hartat järgitakse,“ selgitab Madisson harta olemust ja vajalikkust.

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse põlvkonnavahetusest Eesti perefirmades. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on INVL Financial Advisorsi Eesti filiaali juht Sven Jürgenson ja Soraineni partner Karin Madisson.