Goldman Sachs: kulla hind jõuab järgmisel aastal 4000$ untsist

Kõige värskem rekord pärineb selle nädala esmaspäevast, mil unts tõusis 3245 dollarini. Veel eelmise aasta alguses kauples kuld 2000 dollari tasemest madalamal. Praegu kaupleb kuld 3220 dollari juures.

Goldmani analüütikud ütlesid, et keskpankade nõudlus kulla järele saab tänavu olema umbes 80 tonni kuus. Varem prognoositi vastavaks numbriks 70 tonni. Majanduslanguse riskide kasv võib veelgi suurendada ka sissevoolu kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF), lisasid nad.

„Viimased voolud [ETFidesse] on meid ülespidiselt üllatanud, mis tõenäoliselt peegeldab majanduslanguse riskist tulenevat nõudluse kasvu. Samuti on rolli mänginud riskantsemate varade hinnalangus,“ ütlesid Goldmani analüütikud. Goldmani hinnangul on tänavu majanduslanguse tõenäosuseks 45 protsenti. „Kui majanduslanguse stsenaarium läheb täide, siis võib sissevool ETFidesse veelgi kasvada, viies hinna aasta lõpuks 3880 dollarini untsist.“

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas kulla sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse on tänavu järsult kasvanud. Eelkõige on hüppeliselt kasvanud ameeriklaste investorite huvi kulla vastu.

Samal ajal ootab Šveitsi suurim pank UBS Group, et nõudlus kulla järele kasvab laiapõhjaliselt – seda nii keskpankade kui erinevate investeerimisfondide ja varahaldurite seas. Kuna globaalses kaubanduses ja geopoliitikas on toimumas suured muutused, siis suurendatakse turvaliste varade osakaalu.

UBSi strateeg Joni Teves ütles, et investoritel on veel küllalt ruumi oma kulla osakaalu suurendada ning turule ei ole veel sisenenud „liiga palju rahvast“.

„Kulla osakaal kõikide fondide varade seas võib ületada 2020. aasta tasemed, aga see ei pruugi veel tingimata jõuda 2012-13 aastate tasemele,“ lisas Teves. Ta täpsustas veel, et kulla investorite baas on pärast 2008. aasta finantskriisi kasvanud. „Pidev ebakindlus tekitab vajaduse oma portfelli mitmekesistada, mis on kullale kasulik.“

Tevese sõnul on turul olukord muutumas mõnevõrra kitsamaks, sest kaevandusmahtude kasv on väike ning suur osa kullast on kinni keskpankade varahoidlates ja börsil kaubeldavates fondides. Need asjaolud võivad tähendada, et nõudluse kasvust tulenevad hinnaliikumised on järsemad.