• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,75
  • DOW 300,38%53 771,46
  • Nasdaq 0,55%26 687,49
  • FTSE 1000,2%10 814,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,09
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,75
  • DOW 300,38%53 771,46
  • Nasdaq 0,55%26 687,49
  • FTSE 1000,2%10 814,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,09
Verston Eesti juht Jarmo Liiveri sõnul peab tulevik olema targem, rohelisem ning paindlikum. Eesti suurim taristuehitaja on teinud kestlikkusest oma strateegilise prioriteedi ning just muutuste juhtimine aitab ettevõttel Euroopa mastaabis eestvedajaks pürgida.
Verston Eesti juht Jarmo Liiver.
  • Verston Eesti juht Jarmo Liiver.
  • Foto: Marje Zayas
Äripäeva raadio saates "Juhtides tulevikku" rääkis Verston Eesti juht Jarmo Liiver, et ettevõte soovib järgneva kümnendi sees kasvada jätkusuutliku ja multimodaalse taristuhituse ja korrashoiu eestvedajaks Euroopas. Siht eeldab aga muutust majandusmudelis ja pühendumist teemadele, mis puudutavad igapäevaselt meid kõiki.

Kliimamuutuse “äratuskell” helises Põhja-Norras

Liiveri sõnul jõudis kestlikkuse teema Verstoni igapäevastesse tegemistesse tugevamalt 3-4 aastat tagasi, kui mõisteti, et taristu ehitajana jätab nende tegevus keskkonda paratamatult jälgi. Verston oli taristusektoris üks esimesi, kes oma süsinikujalajälje ära mõõtis ja seadis selle vähendamiseks selge tegevuskava.
Jarmo Liiveri isiklik äratuskell kliimamuutuste kiirusest helises Norras kala püüdes. Tavapärase 15-kraadise õhutemperatuuri ja 11-kraadise veetemperatuuri asemel oli Põhja-Norras, kus Golfi hoovus peaks kliimat stabiliseerima, viimastel aastatel suvel kuni 25 kraadi sooja ja vesi soojenes 19 kraadini, võimaldades fjordides ujuda. See kogemus näitas, et muutus on jõudnud ka piirkondadesse, mis peaksid olema kliima suhtes stabiilsed.
Liiver rõhutas ka teede tellijate (riigi) paindlikkuse tähtsust. Verston vajab innovatsiooniks mänguruumi, sest targalt tegutsedes ei pruugi jätkusuutlikud lahendused olla kallimad. Ta tõi näitena Tallinna lennujaama, mille laienduse projektis oli hanke järgi vaja turvaspinnas välja kaevata. Projektimeeskond aga mõtles välja lahenduse, kus turvas stabiliseeriti kohapeal tsemendi, põlevkivituha ja muude materjalide abil. Loodud lahendus oli kiirem, tellijale parem, lihtsam teostada, ning hoidis kokku tohutult CO2, kasutades ära Ida-Virumaal seisvat materjali. Just materjali väärindamine on suurima panusega CO2 kokkuhoiu allikas. Näiteks Rail Baltica/Tartu maantee projektis toodetakse ja väärindatakse paekivi kohapeal, hoides sel moel oluliselt CO2 kokku.

Uusi lahendusi on hõlpsam testida ja rakendada

Ehkki Põhjamaad on kestlikkuse osas ees, näeb Liiver, et Verstoni kui Euroopa mõistes väikese ettevõtte eelis on see, et neil on võimalik uusi lahendusi lihtsamini testida ja rakendada.
Eestvedajaks olemine annab kaks olulist eelist:
1. Talentide kaasamine: Verston suudab värvata targemaid inimesi ka välismaalt, kes on motiveeritud nende tõelise pühendumisega kestlikkusele.
2. Usaldusväärsus tellijatega: Tellijad näevad, et Verston tahab aidata kaasa globaalse probleemi lahendamisele.
Jarmo Liiver märkis lõpetuseks, et ka poliitpopulismist hoolimata on äratuskell paljudel suurte ettevõtete agendades juba helisenud, mistõttu Verston jätkaks kestlikkusega tegelemist isegi siis, kui kõik sätestatud regulatsioonid kaoksid.
Kuidas selgitada rohepöörde vajadust ettevõttes ning veenda inimesi, et kõik sellega kaasa läheksid?
Selle küsimuse jättis Jarmo Liiverile eelmisel korral stuudiokülaliseks olnud Tallinna Sadama juht Valdo Kalm.
Jarno Liiver ütles, et uute teemade selgitamine ettevõttes on keeruline, kuna inimesed ei taha uusi asju kohe omaks võtta ja esimene reaktsioon on tihti vastuseis. Ta rõhutas vajadust avada suurt pilti, anda ülevaade selle kohta, kus ettevõte täna on ning tuua näiteid elust, kuidas meie kõigi tegevus keskkonda mõjutab. Liiveri sõnul on oluline, et inimestel tekiks olukorrast isiklik seos ning tunnetus.
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele