Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööterror Pärnumaa tippjuhi käe all: aastaid sõimu, alandust ja vaimset vägivalda
Pärnumaa suurima tööandja Wendre mürgise töökeskkonna avalikustamine äratas Sindi lõngatehase endiste töötajate mälestused: nad talusid enda sõnul aastaid sama juhi käe all alandusi, solvanguid ja vaimset vägivalda.
Danspini lõngatehase mitmete endiste töötajate sõnul ei tulnud endine juht Dennis Ulrik Kristensen ettevõttesse sõpru otsima, vaid korda looma. Kristensenil olnud suisa oma jooksupoiss, kes talle uksi avas.
Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees
Paks Eesti poiss; see lollakas vanamehenäss; paks värvimaja poiss; nõme naine; vastik vanaeit - nii nimetas oma töötajaid nende nimede selgeks õppimise asemel praegu Pärnumaa suurimat tööandjat Wendret juhtiv taanlane Dennis Ulrik Kristensen. Kollektiivselt olid töötajad sageli tema jaoks "ahvid”.
Pärnumaa uhkusest ja suurimast tööandjast, patju, tekke ja madratseid tootvast Wendrest on saanud segaduste tanner – töötajad voolavad firmast välja ja õhk on arusaamatustest paks. Endiste töötajate näpp näitab süüdistavalt uue juhi Dennis Kristenseni poole.
Jah, kiuslik sõna teeb tänapäeval kiiremini ja suuremat kahju kui mõnekümne aasta eest, aga ettevõtte maine kaitsmiseks on viiskümmend paremat varianti kui trahviähvardus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Ametiühingute Keskliit teatas pärast Äripäevas ilmunud Wendre probleemide lugu, et Pärnumaa suurfirma ei käitu ilmselt õigesti, kui trahvib töötajaid kuulujutu levitamise eest.
Inimesed tulevad muudatustega kaasa, kui neist kuuldakse otse juhilt ja on võimalus ka avatult küsimusi esitada, kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Matt ajendatuna Äripäeva loost Pärnumaa suurimas tööandjas Wendres valitsevast pingelisest õhkkonnast.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.