Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaenatud ettevõtjad ootavad surmahoopi
“Kas kujutate ette, riigikogu tegeleb kahe pensionäri elu läbilõikamisega. See on ju lõpp,” ohkab Kesk-Eestis koos naisega üle 20 aasta tšintšiljafarmi pidanud ligi 80aastane Neeme Saar.
Ligi sada aastat Karjakülas karusloomi kasvatanud farmi hiiglaslikul maalapil asetsenud puuride read jäid detsembris tühjaks, kogu kari ja tõuloomad nahastati. Fotol pakitakse 2844 nahka reka peale, millega saadetakse kaup Soome oksjonile.
Foto: Liis Treimann
Neeme Saare ja teiste karusloomadega tegelevate farmerite südame ajab lisaks koroonaviirusest tekkinud müügipausile värisema riigikogus liikuv seaduseelnõu, millega soovitakse Eestis keelustada karusloomafarmid. Farmerid ühel pool ja loomakaitsjad teisel pool hoiavad hinge kinni, millal seaduse vastu võtmiseni jõutakse, kuid samal ajal vajub karusloomakasvatus Eestis järjest sügavamale varjusurma.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.