Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus surub kriisist väljumiseks mõeldud innovatsioonimiljoneid betooniks
Eesti riik kavatseb valada Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde suurte reformide miljardist eurost suure osa betooni, kulutades raha Tallinna suurhaigla ehitusele.
Tallinna suurhaigla on plaanis Euroopa reformirahade toel püstitada Lasnamäele. Sinna liidetakse praegused Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad.
Foto: Andras Kralla
“See näib nagu vargus Eesti tuleviku arvelt,” ütleb Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu, selgitades, et miljard tuleks reeglite järgi kulutada hoopis seesugustele projektidele, mis toovad tulevikus tagasi kolm, viis või kümme miljardit eurot. Euroopa Liidu jagatav taasteraha on tõepoolest mõeldud majanduse ümbersuunamiseks, tugevdamiseks ja taaskäivitamiseks pärast kriisi ning üle poole meile saabuvast miljardist peab minema rohe- ja digipöördesse. Kuigi Eesti kulutuste kavas jagub ka rohelisi ja digiprojekte, kulub 380 miljonit eurot just Tallinna haigla ehitamiseks. See on üks Keskerakonna valimislubadustest.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.