Vasula Farmide juhi Made-Britta Eensalu sõnul on nende perefirma tugitaladeks õnnelikud sead, õnnelik meeskond ning soov pidevalt edasi liikuda.
Foto: Liis Treimann
Tartumaal tegutsevate Vasula Farmide ja Vasula Lihatööstuse kindel siht on laieneda kaugemale. Kümne aastaga soovivad omanikest õde ja vend Vasula tootmise kahekordistada. “Ettevõtluses tuleb pidevalt edasi liikuda. Praegugi on käigus mõned projektid, millest veel on vara rääkida,” jääb Made-Britta Eensalu salapäraseks.
Pärast isa taandumist on perefirmas rollid kujunenud nii, et Made-Britta juhib farmide ja tapamaja tööd, vend Tanel vastutab lihatööstuse poolel ning tütre abikaasa Silver Eensalu arendab kogu Vasulas kasutatavat tehnoloogiat.
Made-Britta Eensalu peab perefirma tugitaladeks õnnelikke sigu, õnnelikku meeskonda ning pidevat arengut. Konkurentsis püsimiseks on oluline käia ajaga kaasas ehk pidevalt investeerida ja seadmeid uuendada. See omakorda eeldab tarkade inimeste palkamist, kes neid oskaksid käsitleda. Ettevõtte kasvus mängib suurt rolli just personal, räägib Eensalu. „Inimeste pidev otsimine moodustab suure osa minu tööajast,” lisas ta.
Ikooniline Tartu jalatsivabrik Samelin tähistab reedel 80. juubelit suurejoonelise peoga, mis on ühtlasi uue tootmishoone avamispidu. Kastani tänaval jalavarje valmistanud ettevõte kolib Vahi tööstusparki.
Jahutootja laienemisplaan sõltub kohtuvaidluse tulemusest
Juba mitu aastat on Eesti suurima rukki- ja nisujahu tootja Tartu Milli ning tehase naabrite vahel hõõgunud tüli, mida nüüd peavad hakkama jahvatama kohtuveskid.
Tartul on aasta aega toiminud Helsingi lennuliinile juurde panna rongiliin Riia ja Vilniuseni ja ühte liini on veel oodata.“Tartu–Helsingi lennuühendus on rohkem kui lihtsalt transport. See on elulise tähtsusega,” kinnitas Tartu linnapea Urmas Klaas.
Michelini tärniga pärjatud Tõnis Siiguri restoranide impeeriumis end üles töötanud noore peakoka kureerimisel muutus suveterrassiga kuubik Emajõe ääres aastaringseks söögikohaks.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.